Itaalia valitsuse faktid valimiste õigusökonoomika ja palju muud

Kaasaegne Itaalia loodi 17. märtsil 1861 Itaalia ühendamise raames, mida tuntakse ka kui Risorgimento.

Sel perioodil jagati riik kahe Sitsiilia kuningriigiks ja Itaalia poolsaareks kuningas Emmanuel II, varem tuntud Sardiinia kuningana. Tänapäeval on Itaalia rahvastikutiheduselt viiendal kohal kogu Euroopas edukas riik.

Riigis on mitu vähemusrühma, kusjuures Bolzano provintsi saksa keelt kõnelevad elanikud on väikseim vähemus. Itaalias võib leida ka teisi kogukondi, nagu kreeklased, prantslased, albaanlased ja ladinolased. Ligi 99% elanikkonnast on katoliiklased. Kõiki religioone koheldakse võrdselt, see tuleneb Itaalia põhiseaduses vastu võetud seadustest.

Itaalia ühines ka Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga, mida tuntakse paremini NATO nime all pärast Teist maailmasõda ja millest saab edaspidi Euroopa Liidu suur tugijõud.

Faktid Itaalia valitsuse kohta

Kerige alla, et lugeda mõningaid fakte ja ajalugu suurepärase valitsuse kohta Itaalia.

• Kaasaegne Itaalia sündis 17. märtsil 1861 Itaalia ühendamise ajal, mida tuntakse ka kui Risorgimento.
• Sel perioodil jagati riik kahe Sitsiilia kuningriigiks ja Itaalia poolsaareks kuningas Emmanuel II, varem tuntud Sardiinia kuningana.
• Tänapäeval on Itaalia kultuuriliselt, poliitiliselt ja majanduslikult rikas riik ning rahvastikutiheduselt kogu Euroopas viies.
• Riigis on mitu vähemusrühma, millest Bolzano provintsi saksa keelt kõnelevad elanikud on väike vähemus.
• Itaalias võib leida ka teisi kogukondi, nagu kreeklased, prantslased, albaanlased ja ladinolased.
• Ligi 99% elanikkonnast on katoliiklased. Kõiki religioone koheldakse võrdselt, see tuleneb Itaalia põhiseaduses vastu võetud seadustest.
• Itaalia eesmaa lõunatipu hõivasid kaheksandal ja seitsmendal sajandil eKr Kreeka asunikud. Riigi põhjaosas asusid mandrid roomlased ja etruskid.
• Poolsaar ühendati Rooma vabariigi alla, mis hakkas kolmandaks sajandiks eKr kontrollima ka naabersaari.
• Rooma impeeriumi hävimisega vahetas Itaalia valitsusaeg sageli omanikku ja piirkond jagunes väikesteks osariikideks või kuningriikideks, kes võitlesid omavahel. See põhjustaks hiljem võõrvõimude sisenemise riiki.
• Poolsaar muudeti mitmel korral lahinguväljaks, Kesk-Itaaliat valitsenud paavst põrkus sageli Püha Rooma keisritega riigi valitsemise õiguse pärast.
• Need rivaalitsemised rahunesid aeglaselt koos Itaalia linnade kaubandusliku kasvuga 11. sajandil.
• Renessanss mõjutas ka muutusi keskaegsetes poliitilistes rivaalitsemistes. 16. sajandil propageeris renessanss ühtse Itaalia ideid ja 19. sajandil kasvas natsionalistlik liikumine, mis taasühendas Itaalia, jättes 1860. aastal Rooma välja.
• Rooma ühendati 1870. aastal. Aastatel 1870–1922 oli Itaalias konstitutsiooniline monarhia ja asutati parlament.
• 11. detsembril 1947 sai asutav kogu õiguse töötada ja pärast selle kehtestamist kehtestati Itaalia põhiseadus, mis jõustus 1. jaanuaril 1948.
• Itaalia ühines ka Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga, mida tuntakse paremini NATO nime all pärast Teist maailmasõda ja millest saab edaspidi Euroopa Liidu suur tugijõud.
• Itaalia põhiseadus väljendab ideoloogiaid aluspõhimõtetest, kodanike õigustest ja kohustustest ning vabariigi korraldusest. Need ideoloogiad aitavad kujundada itaallaste sotsiaalseid, poliitilisi, kodaniku- ja majandusõigusi.
• Alates 1945. aastast on Itaalia valitsuses sageli vahetunud. Kristlik-Demokraatliku Partei tõus tõi domineeriva erakonna kaasa stabiilsuse perioodi riigi poliitilistele muredele.
• Aastatel 1992–1997 seisis Itaalia silmitsi mitmete probleemidega Itaalia valijatega, kes olid pettunud tohutu valitsusvõlg, korruptsioon, mineviku poliitiline halvatus ja organiseeritud kuritegevuse mõju poliitika.
• Itaalia nõudis riigis reforme ja 1993. aastal kiitsid valijad heaks muudatused, mis hõlmasid; valimissüsteemi liikumine proportsionaalselt režiimilt valdavalt enamusele ja mõne ministeeriumi laiali saatmine.
• Nende muudatuste jõustumisel toimuvad suured erakonnad märkimisväärsed muutused ja 1994. aasta üleriigilistel valimistel ilmnes uus võimu joondumine uute poliitiliste vormide suunas.
• Pärast seda, kui Romano Prodi määrati 1996. aastal Itaalia peaministriks, oli tema valitsuse valitsusaeg Itaalia valitsuste seas pikim valitsusaeg. 1998. aastal alistas ta Vasakpoolsete Demokraatliku Partei juhi Massimo D'Alema.
• D'Alema koalitsioon koosnes vastloodud Itaalia Rahvapartei (PPI) liikmetest. Itaalia Kommunistlik Partei ja Vasakdemokraatlik Partei (PDS) olid ka teised väikesed parteid kaasatud.
• Itaaliast sai demokraatlik vabariik 2. juunil 1946 pärast seda, kui monarh riigis tühistati referendumil.
• Itaalia põhiseadus rakendati 1. jaanuaril 1948 ja sellega sündis Itaalia kahekojaline parlament, kuhu kuulusid saadikutekoda ja senat.
• Itaalia riik on tsentraliseeritud ja iga provintsi esindajad määrab keskvalitsus ja nad vastavad ainult neile.
• Konstitutsioonikohus annab ka piiratud valitsemisvolitused 20 piirkonnale.
• Sardiinia, Trentino-Alto Adige, Friuli-Venezia Giulia, Sitsiilia ja Valle d'Aosta piirkondades järgitakse autonoomseid eriseadusi.
• Ülejäänud 15 piirkonda asutati 1970. aastal ja hääletasid oma piirkondlike nõukogude poolt. Itaalia piirkondlikud valitsused sillutasid teed detsentraliseerimisele ja tänapäeval taotlevad paljud piirkondlikud valitsused täiendavaid volitusi.
• Itaalia poliitika põhineb tsentraliseeritud valitsuste kontseptsioonil, kusjuures senat ja saadikutekoda on riigi kahekojalise parlamendi kaks kõige olulisemat osa.
• Eelnõu vastuvõtmiseks on Itaalia poliitikas vaja nii saadikutekoja kui ka senati heakskiitu.
• Itaalia parlament on ühendatud Itaalia riigi seadusandliku haruga ja koosneb senatist ja saadikutekojast.
• Senaatorid, sealhulgas riigi endised presidendid ja teised liikmed, nimetab tavaliselt riigi president ametisse nende erakordsete teenete alusel.
• Senat koosneb 315 liikmest ja senati liikmete valimistel kandideerimiseks kehtib 40-aastane piirvanus.
• Esindajatekojas on 630 liiget. Üle 25-aastased Itaalia kodanikud võivad osaleda piirkondlike valitsuste või keskvalitsuse valimistel.
• Itaalia konstitutsioonikohus hakkas tegutsema pärast Teist maailmasõda.
• Itaalia presidendi valivad salajasel hääletusel piirkondlikud esindajad ja parlament.
• Kuna nii saadikutekoja kui ka senati ametiaeg on kumbki viis aastat, ei saa nad tagasi valida. Presidendi ametiaeg on seitse aastat.
• Giorgio Napolitano on ainus inimene, kes on olnud kaks korda president. Ta võttis riigi kontrolli alla 2013. aastal, et võidelda Itaalia poliitilise kriisi ja ebaõnnestunud majandusega.
• Üle 50-aastased Itaalia kodanikud võivad kandideerida valimistel, kuid enne presidendiks saamist loobuvad oma ametikohast teistest riigiametitest.
• Itaalia presidendil on peamised ülesanded, nagu peaministri valimine pärast üldvalimisi, referendumite väljakuulutamine, valimiste väljakuulutamine ja seaduste jõustamine.
• Pärast I maailmasõja sündmusi ihkasid riigid tugevat juhtimist ja rahvuslikku ühtsust, erandiks polnud ka Itaalia.
• Itaalia on unitaarriik. Ühtne Itaalia loodi teatavasti 1861. aastal ja kestis üle poole sajandi.

Valimisprotsess Itaalias

18-aastased ja vanemad Itaalia kodanikud saavad anda oma hääle saadikutekoja valimistel. Lisateabe saamiseks lugege allpool!

• Senati häälte andmiseks on vanuse alampiir 25 aastat.
• Kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest on valimisaktiivsus kõrgeim Itaalias, kus riigi parlamendivalimistel osaleb hinnanguliselt 80% valijatest.
• Enam kui 50 aastat põhines Itaalia valimissüsteem proportsionaalsel esindatusel, kus erakondadele makstakse kohti nende proportsionaalsete häälte alusel.
• Aastatel 1993–1995 tehti riigi seadusandluses ja rahvahääletustes mitmesuguseid muudatusi.
• Senat ja saadikutekoda valiti paljususe ja proportsionaalsuse kombinatsiooni kaudu.
• 75% kahe sektsiooni kohtadest antakse nende esindusringkondade üksikkandidaatidele, kes võitsid suurima ülekaaluga.
• Ülejäänud 25% kohtadest jagatakse proportsionaalselt erakondade nimekirjast pärit esindajatele.
• Itaalia piirkondlikel valimistel on valijatel lubatud anda kaks häält.
• Esimene hääletussedel on 80% piirkondlikus volikogus saadaolevatest kohtadest, mis antakse proportsionaalselt.
• Teine hääletusvoor on paljusushääletus, mille korral kumb piirkondlik koalitsioon võidab, antakse talle kõik ülejäänud kohad ja presidendi roll riigis.
• Provintsivalimised võimaldavad ühte häält ja kohad jagatakse iga partei häälte osakaalu alusel ja kui a üksikpartei saab üle 50% häältest, siis läheb riigi presidendiks võitja liider pidu.
• Kui tulemuseks on viik, korraldatakse kahe esinimekirja vahel kordusvalimised ja võitja saab 60% kohtadest.

Faktid Itaalia erakondade kohta

Tutvuge Itaalia erakondadega siin!

• Alates II maailmasõja lõpust kuni 1990. aastate alguseni domineerisid Itaalias kaks parteid, Itaalia Kommunistlik Partei ja Kristlik-Demokraatlik Partei.
• Neid parteisid aitasid sageli teised parteid, näiteks neofašistlik Itaalia parempoolne sotsiaalliikumine ja vasakpoolsete Itaalia Sotsialistlik Partei.
• Itaalia parteisüsteem muutus radikaalselt siseriiklike ja rahvusvaheliste sündmuste, korrumpeerunud ametnike töö lõpetamise ja kommunismi langemise tagajärjel.
• 1994. aastal tekkis Itaalias kolm konkreetset partei Forza Italia (FI), Rahvusliku Alliansi (Alleanza Nazionale/AN) ja Põhjaliiga (Lega Nord/LN) (loodi 1991) näol.
• Aastatel 1992–1997 muutus Itaalia poliitiline maastik proportsionaalselt enamusele. hääletamissüsteemi ja võeti vastu seadus, mis kohustab esindajaid saavutama vähemalt 4% riigi häältest, et kandideerida valimised.
• Peagi vahetusid paljud erakonnad ja sellised parteid nagu Kristlik-Demokraatlik Partei laiali.
• Teiste suuremate parteide toetus kahanes ja endise peaministri Silvio Berlusconi partei Forza Italia uued ettepanekud kogusid toetust kogu riigis.
• Itaalia Rahvapartei, Rahvuslik Allianss, Itaalia Kommunistlik Partei, Põhjaliiga ja Kommunistlik Uuenduspartei olid mõned mineviku võimsamad parteid.

Itaalia õigus- ja majandussüsteem

Itaalia on üks Euroopa Liidu suuremaid majandusi ja jääb tööstussektoris tootmise osas Saksamaale järele. Itaalia õigus- ja majandussüsteemide kohta loe siit!

• Riik on ekspordis kolmandal kohal, jäädes väikese vahega Prantsusmaale alla farmaatsiatoodete, autotööstuse ja masinaehituse valdkonnas.
• Itaalia valitsuse hangitud võlg on riigi kehva majanduskasvu tõttu seisma jäänud Viimase 20 aasta jooksul on see tingitud sellest, et 66 valitsust on pärast maailmasõda riigi üle kontrolli võtnud II.
• Alates 2007. aastast on riigivõlg kasvanud ja jõudis 2017. aastal 131%-ni riigi SKTst.
• Euro kasutuselevõtuga 1999. aastal jäi Itaalia ostujõult elaniku kohta maha sellistest riikidest nagu Ühendkuningriik (2002. aastal) ja Prantsusmaa (2005. aastal).
• Itaalia juhtis samas sektoris Ühendkuningriiki ja Prantsusmaad vastavalt 1969. ja 1979. aastal. 2019. aastaks langes Itaalia sissetulek elaniku kohta alla 20% Saksamaa sissetulekust elaniku kohta.
• Euro kasutamist peeti Itaalia stagnatsiooniteguriks, kuna euro oli Itaalia jaoks Saksamaaga võrreldes kallis.
• Itaalia majandust juhib sageli tööstuslik põhjaosa, mis on koduks erinevatele eraettevõtetele ja riigi lõunaosale. riik on koduks vähemarenenud põllumajandussektoritele, mida subsideeritakse tugevalt ja mille ajalugu on vähearenenud ja tööpuudus.
• Itaalia majandust veab edasi tänu riigi kvaliteetsete tarbekaupade ekspordile, mis on mida toodavad keskmise ja väikese suurusega ettevõtted, mis kuuluvad kõrgetele perekondadele riik.
• Itaalia õigussüsteem on aeglustunud omakasu jõustamise ja ülespuhutud bürokraatia tõttu, mis sageli sekkub õigussüsteemi toimimisse ja kohtumenetluste venitamine kahjustab valitsuse oma jõustamine.
• Organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon on Itaalias olulised probleemid ning mõjutavad sageli sotsiaalset ja majanduskasvu nendes Itaalia osades, mis on jäetud kontrollimata.

Kas sa teadsid?

Siit leiate rohkem huvitavaid fakte Itaalia valitsuse kohta.

• Itaalia põhiseadus ja selle kahekojaline parlament kasutavad sageli rahvahääletusi, mis korraldatakse täitevkorralduste ja seaduste kehtetuks tunnistamiseks ning mille jaoks on vaja viit piirkondlikku nõukogu või 500 000 allakirjutajat.
• Rahvahääletusi on korraldatud alates 1970. aastast ning need on aidanud läbi viia kodaniku- ja institutsioonilisi reforme.
• Mõned olulised põhiseaduse referendumid koosnevad seadustest, mis käsitlevad valimisreformi, tuumaenergiat ja tavalisi küsimusi, nagu lahutus.
• Itaalia president ja peaminister annavad sageli aru kohtute harule ja parlamendile mis koosnevad ülemkassatsioonikohtust, konstitutsioonikohtust ja Corte d'Assise'ist Assizes).
• Itaalial on alates Teise maailmasõja lõpust olnud 66 valitsust. Iga valitsusaeg on kestnud keskmiselt 1,14 aastat.
• Peaministrit tuntakse Itaalias nõukogu eesistujana, kuna neil on riigis täidesaatev võim.
• Itaalia president valitakse seitsmeks aastaks ja ta on sõja ajal ülemjuhataja.
• Itaalia valitsusest pärit Demokraatlik Vabariik asutati 1948. aastal ja see koosneb kohtu allüksustest, täitevvõimust, seadusandlikust võimust ja presidendist või riigipeast.
• Itaalias on toimiv tervishoiusüsteem, mis pakub oma kodanikele universaalset katet.
• Juriidilistel kodanikel on lubatud registreeruda aastamaksu täielikuks katteks ja ettevõtete töötajatel, kellele osutavad tervishoiuteenust tööandjad.
• Erakliinikud, eriarstid, haiglad on saadaval taskukohase tasu eest ning kodanikele on tagatud ka eraravikindlustus.

Kidadli meeskond koosneb erinevate elualade, erineva pere ja taustaga inimestest, kellel kõigil on ainulaadsed kogemused ja tarkusekillud, mida teiega jagada. Linolõikamisest surfamiseni kuni laste vaimse terviseni – nende hobid ja huvid on laiad. Nad soovivad muuta teie igapäevased hetked mälestusteks ja tuua teile inspireerivaid ideid perega lõbutsemiseks.