Faktid Neptuun, mida teada Päikesest kõige kaugemal asuva planeedi kohta

click fraud protection

Kosmose laiad alad on koduks triljonitele taevakehadele.

Neptuun on meie päikesesüsteemi kaheksast planeedist kõige kaugemal. Sellest sai kaugeim planeet pärast seda, kui Pluuto nimetati ametlikult kääbusplaneediks.

Füüsikalised omadused

Neptuun on meie päikesesüsteemi üks silmapaistvamaid planeete. Siin on mõned Neptuuni faktid, mis kirjeldavad selle füüsilisi omadusi.

Sinine värv on nähtav Neptuuni vaatamisel. Sellel taevakehal on planeedi atmosfääris leiduvate gaaside tõttu sinine värv.

Atmosfäär koosneb vesinikust, metaanist ja heeliumist. Metaan atmosfääris peegeldab Päikeselt saadud punast valgust sinise värvina.

Neptuuni läbimõõt asetab selle Päikesesüsteemi suurimate planeetide poolest neljandaks.

Neptuun on üks meie päikesesüsteemi gaasihiiglasi ja on nende gaasihiiglaste seas väikseim.

Kaugus planeedi keskpunktist Neptuuni pinnani on umbes 15 299 miili (24 621,3 km).

Planeedi kuju ei ole täpselt sfäär. Neptuuni pöörlemine annab sellele ekvaatori ümber nähtava mõhna kuju. Nähtavat kuju tuntakse laaneks sferoidina. Seda kuju nähakse tavaliselt teiste planeetide puhul ja Maa on samuti laussfääriline.

Neptuuni ekvaatori raadius on 15 388 miili (24 764,5 km). Raadius Neptuun ümber planeedi pooluste on veidi väiksem kui ekvaatori raadius, 15 125 miili (24 341,3 km).

Planeedi keskmine läbimõõt muudab selle peaaegu neli korda suuremaks kui Maa oma! Keskmine läbimõõt on 30 598 miili (49 242,7 km).

Kui soovite teada, kui kaua kuluks Neptuuni ekvaatori läbimine, siis siin on vastus! Reis oleks 96 129 miili (154 704,6 km), kuid kaugus pole selle planeedi ekvaatori läbimisel probleem. Probleem seisneb selles, et Neptuun on peamiselt kaetud vee ja jäätunud jää seguga, mis teeks teekonna uskumatult keeruliseks.

Neptuuni kogupindala on 2,9 miljardit ruutmiili (7,51 miljardit ruutkilomeetrit).

Kuna Neptuun kuulub planeetide hulka, mida nimetatakse gaasihiiglasteks, on selle rühmaga ühine omadus planeedi ümber olevate rõngaste olemasolu. Need rõngad on nähtavad planeeti ümbritsevate klompide kaare kujul. Need rõngad asuvad Neptuuni keskusest kuni 39 105 miili (62 933,3 km) kaugusel.

Nagu eelnevalt mainitud, on planeedi läbimõõt neli korda suurem kui Maa, kuid selle tihedus on 17 korda suurem kui Maa oma! Planeet kaalub 224871507428575,125 naela (102 000 000 000 000 kg)!

Selle massi järgi on see meie päikesesüsteemi raskeim planeet kolmandal kohal ja Neptuun on Uraani järel kolmandal kohal.

Planeedi maht on 15 triljonit kuupmiili (62,5 triljonit kuupkilomeetrit). See on 58 korda suurem kui Maa maht!

Neptuuni madal tihedus, mis sarnaneb Uraani omaga, näitab jää märkimisväärset esinemist planeedil. Neptuuni atmosfäär sisaldab palju jääd, rohkem kui Saturnil ja Jupiteril, ning see on põhjus, miks Neptuuni tuntakse jäähiiglasena.

Meie päikesesüsteemis on kaks jäähiiglast. Need kaks jäähiiglast on Neptuun ja Uraan, kuigi Neptuun on meie päikesesüsteemi jäähiiglastest väiksem.

See jäähiiglane on kaheksas planeet, mis teeb sellest Päikesest kaugeima planeedi pärast Pluuto kääbuseks nimetamist. Kuna see on Päikesest kõige kaugemal asuv planeet, on Neptuun meie päikesesüsteemi kõige külmem planeet.

Huvitav on märkida, et vaatamata sellele, et Neptuunil on väiksem mass kui mõnel meie päikesesüsteemi suuremal planeedil, on gravitatsioonijõud planeedil Jupiteri omale teisel kohal.

Vaatlus ja uurimine

Kosmoseuuringud on iga planeedi ja meie teabe mõistmisel Neptuuni kohta ülimalt oluline. Siin on Neptuuni faktid selle kohta, kuidas inimkond on planeeti uurinud.

Ainus kosmoseaparaat, mida on meie päikesesüsteemi kaheksanda planeedi uurimiseks kasutatud, on Voyager 2.

Voyager 2 ja selle kaksik, Voyager 1, lasti turule samal ajal 1977. aastal. Kui kahe kosmoselaeva esialgne missioon oli Jupiteri ja Saturni vaatlemine, siis Neptuun lisati missioonile.

Voyager 2 startimise ajastus andis talle teatud liikumisruumi trajektoori kohandamiseks, et kosmoselaeva saaks ümber suunata. See ümbersuunamine, mida täiendas Saturni gravitatsiooniabi, võimaldas Voyager 2-l jõuda Uraanile ja seejärel Neptuuni süsteemi.

Voyager 2 jõudis Neptuuni süsteemi ja ületas Neptuuni 24. augustil 1989. aastal. Neptuuni süsteemi vaadeldi juunist oktoobrini.

See missioon andis mitmeid teadmisi planeedi omadustest. See võimaldas Voyager 2-l mõõta planeedi raadiust ja sisemist pöörlemiskiirust. Lisaks tuvastas see missioon Neptuuni magnetvälja.

Voyager 2 andis ka mitmeid teadmisi Neptuuni süsteemist. Planeeti ümbritsevad rõngad said kinnitust selle missiooni käigus ja asjaolu, et Neptuunil on kuus kuud.

Sellel missioonil saadud pildid lükkasid ümber hüpoteesi Neptuuni võime kohta ilmastikusüsteeme toetada, kuna arvati, et see on liiga külm, et toetada mis tahes aktiivset ilmastikusüsteemi.

Voyager 2 pildid näitasid, et planeedil on meie päikesesüsteemis kõige kõrgemad atmosfäärituuled. Täheldati isegi ulatuslikku tormi, mis oli Maa-suurune.

Neptuun oli selle lõppsihtkoht Voyager 2 missioon. See võimaldas teadlastel võtta riski saata kosmoseaparaat kaugemale planeedile lähemale, kui esialgu plaaniti.

Missioon sai isegi teavet ühe kohta Neptuuni kuud, Triton. See andis selle kuu pinnast üksikasjalikud ja kõrge eraldusvõimega pildid. Lisaks oli üksikasju Kuu raadiuse ja pinnatemperatuuri kohta.

Praegu ei ole plaanitud missioone Neptuunile ega Neptuuni kuudele.

Ilma Voyager 2 tööta poleks palju teavet, mida me selle planeedi kohta teame, teada.

Pöörlemine ja orbiit

Siin on mõned faktid hiiglasliku sinise planeedi kohta, milleks on Neptuun.

Selle hiiglasliku sinise planeedi kuju on elliptiline või ovaalne.

Keskmiselt on Neptuuni kaugus Päikesest on 2,8 miljardit miili (4,5 miljardit km). See on Maast 30 korda kaugemal. See tähendab, et Neptuuni on võimatu palja silmaga vaadata.

Ajavahemik, mille jooksul Neptuun teeb ühe täispöörde ümber Päikese, võrdub 165 Maa-aastaga. Neptuuni esimene orbiit pärast avastamist valmis 2011. aastal.

Neptuuni ajalugu

Siin on mõned faktid Neptuuni ajaloo kohta.

Planeet tekkis 4,5 miljardit aastat tagasi. Tolm ja gaasid keerlesid ning gravitatsioon viis need kokku.

Planeedi orbiit on kaugemal kui Neptuuni alguses. See tekkis Päikesele lähemale ja liikus tõenäoliselt kaugemale teise taevakeha gravitatsioonilise tõmbe tõttu.

Planeet avastati 1846. aasta septembris ja see on planeet, mis avastati matemaatika abil.

Algselt teoretiseeris Galileo visandites Neptuuni olemasolu, kuid esitas teooria, et tegemist on tähega.

Rahvusvaheliselt on arutletud selle üle, kellele tuleks omistada kõige kaugema avastaja planeet meie päikesesüsteemis, kuna erinevad matemaatikud kasutasid selle olemasolu näitamiseks matemaatikat Neptuun.

Johann Gottfried Galle, Urbain Jean Joseph Le Verrier ja John Couch Adams olid matemaatikud, kes töötasid Neptuuni avastamiseks võrrandite loomisel. Põnev asi selle juures on see, et nad kolm töötasid iseseisvalt, põhjustades vaidlusi selle üle, kellele tuleks avastus omistada.

Planeet sai nime Rooma jumala järgi. Rooma merejumal Neptuun on see, kelle järgi Neptuun sai oma nime.

KKK-d

K: Mis on Neptuuni kohta kõige huvitavam fakt?

V: Üks huvitavamaid fakte on see, et see on saanud oma nime Rooma merejumala Neptuuni järgi.

K: Kas Neptuun on vesi?

V: Neptuun ei ole ehitatud täielikult veest, vaid koosneb 80% jääst ja gaasidest.

K: Mitu kuud on Neptuunil?

V: Neptuunil on kokku 14 kuud. Kõigist Neptuuni kuudest on suurim Triton. See on vaid veidi väiksem kui Maa Kuu ja sellel on vulkaanid ja geiserid.

K: Kas Neptuunil on rõngad?

V: Neptuun kuulub planeetide rühma, mida tuntakse gaasihiiglastena. Nende planeetide ühine omadus meie päikesesüsteemis on rõngad ümber planeedi.

K: Millest Neptuun koosneb?

V: Neptuun on jäine hiiglane. See koosneb jäiste materjalide kuumadest tihedatest vedelikest: vesi, ammoniaak ja metaan. Need asuvad kivise tuuma kohal.

K: Mis värvi on Neptuuni?

V: Planeedi värv on sinine. Selle põhjuseks on asjaolu, et Neptuuni atmosfääris leiduv metaan peegeldab sinise värvina päikeselt tulevat punast valgust.

K: Kui kaugel on Neptuun Maast?

V: Päikese ja Maa vaheline kaugus on muutuv. Kui Maa ja Neptuun on kõige lähemal, mis tähendab, et kui nad asetsevad Päikese samal küljel, on need 2,7 miljardit miili (4,34 miljardit km). Kui aga Maa ja Neptuun on kõige kaugemal, st kui nad asuvad Päikese vastasküljel, on nende vaheline kaugus 2,9 miljardit miili (4,66 miljardit km).

K: Mis on Neptuuni temperatuur?

V: Neptuun on meie päikesesüsteemi kõige külmem planeet. Keskmine temperatuur planeedil on -373 F (-225 C)

K: Kui pikk on Neptuuni aasta?

V: Mõistet aasta kasutatakse selleks, et kirjeldada aega, mis kulub taevakehal ühe tiiru ümber Päikese sooritamiseks. Neptuuni jaoks võrdub aasta 165 Maa aastaga.

K: Mis on Neptuuni läbimõõt?

V: Planeedi läbimõõduks on mõõdetud 30 598 miili (49 242,7 km).

K: Mis tüüpi planeet on Neptuun?

V: Neptuun kuulub jäähiiglastena tuntud planeetide rühma.

K: Mis on Neptuuni mass?

V: Neptuuni mass on 224871507428575,125 naela (102 000 000 000 000 kg), mis on umbes seitseteist korda suurem Maa massist.

K: Mille poolest on Neptuun tuntud?

V: Neptuun on tuntud selle poolest, et see on meie päikesesüsteemi kõige külmem planeet.